Kui palju korraga mett osta?
On inimesi, kes ostavad paari kg kaupa ja on inimesi, kes ostavad korraga terve aasta meevaru. Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused. Kui eelistate osta kogu talvemee korraga, siis peaks arvestama, et mett tuleks siiski pikaajaliselt säilitada kuivas ja jahedas, päikesevalguse eest kaitstud ruumis. On küll levinud müüt, et meega ei juhtu midagi, sest on leitud ka paari tuhande aasta vanust sisuliselt söögikõlbulikku mett püramiididest. No just! Ega mesi ei riknegi, kui säilitamistingimused on head- kuiv, jahe, pime 😊.
Kellel aga keldrit, jahedat sahvrit vms kohta ei ole, siis soovitaks osta pigem korraga ca 2-3 kuu meevaru. Selle ajaga ei juhtu kvaliteetse meega ka soojas köögikapis midagi. Kuna mesi sisaldab siiski kuni 20% niiskust siis me kõik teame mis juhtub, kui kokku segada suhkur ja vesi ja jätta see parajalt sooja ruumi seisma. Varem või hiljem algab käärimisprotsess.
Seega kui on hea koht, kus säilitada mett ja olete harjunud regulaarselt mett tarbima, tasuks osta suurem kogus korraga, sest suurema koguse puhul on mõistlik alati mesinikuga ka kilogrammi hinnast rääkida 😊. Hinnast aga saab rääkida mesinikuga, kui ostate mett otse mesinikult…
Kust mett osta?
Kas toidupoest või otse mesinikult? Sellest võiks pikalt kirjutada kuidas üritatakse müüa importmett kodumaise mee pähe või kuidas mett üritatakse võltsida jne jne. Lühidalt- leidke endale usaldusväärne mesinik või tootja. Mesiniku seisukohalt on minu arvates väga tore, kui tullakse isiklikult minu juurde mett ostma. See on nagu omaette rituaal või komme minevikust kui mett käidi ostmas mesiniku juures, pagaritooteid pagari juurest jne 😊.
Teisalt tasuks mõelda ka rahast. Marketist ostes maksab lõpptarbija toote eest natuke rohkem, kui otse mesinikult ostes ja samas mesinik müüb marketisse oluliselt väiksema kg hinnaga kui otse lõpptarbijale. Seega- lõpptarbija maksab natuke rohkem ja meisnik saab natuke vähem. Kasulikum oleks mõlemale osapoolele OTT (otse tootjalt tarbijale) süsteem. Samas mesiniku juures kohal käies, on Teil ka võimalik pilk peale visata kus ja kuidas see mesi purki jõuab. Mesinike ABC kursusel kuulsin ühe vanema daami kogemust kuidas ta oli aastaid ostnud mett ühelt kindlalt mesinikult. Mesinik tõi alati talle mee koju kätte. Kord naabriprouale külla minnes oli ta aga ootamatult ise mesiniku juurest läbi põikanud, et kaasa napsata paar purki värsket mett külakostiks. Näinud ruumi, kus mesinik mett pakendas ja vurritas, jäid need paar purki külakostiks tema viimaseks ostuks sellelt mesinikult. Mõtlemapanev, mis?
Mida jälgida mee ostmisel?
Kindlasti tuleks hinnata visuaalselt pakendit. Pakendil peaks olema kindlasti etikett, kust on võimalik välja lugeda kes on mee tootnud, netokogus, parim enne kuupäev ja kust mesi on pärineb. Näitena võiks tuua jällegi olukorra, kus kaubandusketi leti peal on meepurk, millel suurelt eesti keeles peale kirjutatud MESI ja võibolla veel mõni maitsemeeli ergutav eessõna. Ei oskaks arvatagi, et etiketti lähemalt uurides ja just seda pisemat kirja puurides, võib lugeda välja, et mesi sootuks pärit välismaalt ja mõningal juhul on kirjas ka veel, et tegemist on meelaadse tootega? Miks sellist toodet teha ja müüa? Isiklik arvamus kaldub kusagile „petmise“ ja petmise vahele. Et juriidiliselt on kõik korrektne: etiketil on korrapärane informatsioon, aga kes seda ikka nii põhjalikult uurib, kui suurelt on emakeeles MESI sildi peal?
Korrektne pakend, korrektse etiketiga ja kindlasti esmakordse ostu korral võtta hetk ja lugeda ka pisemat kirja 😊
Mis värvi on õige mesi?
Alates õhkõrnast helekollasest (peaaegu et värvitust) kuni tumepruunini (peaaegu mustani). Kristalliseerunult võib olla mesi ka täiesti valge väljanägemisega. Mee värvus oleneb korjeala mullastikust, korjetaimedest, õhuniiskusest, temperatuurist ja kes teab millest veel . Näiteks 2019 aastal oli kevadine esimene vurritus tumedam ja mida sügise poole seda heledamaks läks ka mee värvitoon. Tänavu (2021) oli vastupidi. Kevadine mesi kristalliseerununa purgis täiesti valge ja viimane vurritus juuli lõpus tummine ja tume.
Mõnikord on päris keeruline seletada kliendile, miks ta eelmisel korral sai tumedamat mett ja seekord heledamat või vastupidi. Järjest mett vurritades ja pakendades ongi mee värv varieeruv ja sinna ei olegi midagi parata, kui vurritada tuleb etapi kaupa alates jaanipäevast kuni augusti keskpaigani välja.
Piltidel olev mesi on ühelt ja samalt korjealalt ühe hooaja erinevatel aegadel vurritatud 🙂
Miks üldse mett tarbida?
Kui armastate magustada kohvi ja teed või kasutate suhkrut toitude maitsestamisel või magustamisel, siis miks mitte asendada suhkur, millel vist tegelikult ei olegi ühtegi kasulikku omadust, meega. Mees sisaldub peale glükoosi ja fruktoosi lisaks ka terve rida kasulikke mineraalained, vitamiine, valke ja ensüüme.
Pilt: https://mesionhea.ee/millest-koosneb-mesi/
Toitude valmistamisel on väga hea asendada suhkur kreemja meega, kuna kreemjat mett on mugav ja lihtne kasutada. Pehme ja lihtne purgist võtta. Kreemjas mesi seguneb hõlpsalt näiteks ka pannkoogitaignas. Meie perenaine Triin kasutab kreemjat mett pannkoogitaignas juba aastaid. Tainas tuleb erinevalt suhkruga tehtust mõnusalt kohev ja õhuline, mis jätab ka pannkoogid õhuliseks. Kindlasti tasuks lisaks leida ka päris talu kanamune (mitte neid ökosid poeletilt, vaid päriselt kanadelt, kes jalutavad vabalt murusees ringi ja ei saa mingisuguseid munemist ergutavaid lisasöötasid jne). Ja selliseid väiketootjaid leidub eestis küllaga. Õnneks on meie perel oma kindel munadiiler (tervitused talle 🙃) ja meie oleme kuldkollaste munadega varustatud. Imeline kooslus pannkoogitainas. Meie pannkoogitainas on igatahes eriliselt tuunitud ja pannkoogid eriti maitsvad!
